Küttesüsteemide ehitamine

Küttesüsteemide ehitamine korterelamus on väga mahukas ja vastutusrikas töö, mis nõuab hoolikat ettevalmistust ja läbimõtlemist. Enamik Eesti elanikest elavad keskküttega kortermajades. Suurem osa nendest majadest on ehitatud enne 1990. aastat ning on selge, et kõik selliste hoone tehnosüsteemid vajavad täna uuendamist. 1950-1980. aastatel ehitatud kortermajades ei mõeldud ehitamisel energiasäästule või mõistlikele küttekuludele, kuna energia oli odav.

Tänapäeval on olukord muutunud ning kallinenud energia sunnib korteriomanikke mõistlikumalt raha kasutama. Kui on soov/vajadus küttesüsteemi renoveerida, siis tasub kindlasti valida parimate energiat säästvate lahenduste seast. Energiasäästu mõjutab kõige rohkem hoone kompleksne rekonstrueerimine, mille käigus soojustatakse seinad, sokkel, katus, vahetatakse aknad, uksed, korrastatakse ventilatsioon, paigaldatakse uus küttesüsteem jne. Küttesüsteemide hooldus on vajalik teostada regulaarselt kuna juba umbes 0,2 mm paksune sademekiht soojusvahetis vähendab selle võimsust ca 40%.

Uue kahetoru küttesüsteemi paigaldamisega on võimalik lahendada levinud probleemid, kus ühed korterid majas on külmad ning teised liiga soojad. Tegemist on ala- ja ülekütmisega ning enamikel juhtudel esineb see ühetoru küttesüsteemi puhul. Ühetorusüsteem on tsentraalselt reguleeritav ning ei võimalda elanikel individuaalselt radiaatoreid reguleerida. Kuigi on võimalik ka ühetorusüsteemile paigaldada sobilikud termostaatventiilid, ehitatakse täna üldjuhul vana küttesüsteemi asemele uus kahetorusüsteem. Selline süsteem tagab kõigile radiaatoritele ühtlase temperatuuri. Kahetorusüsteemi puhul saab korteriomanik reguleerida iga toa temperatuuri vastavalt oma soovile.

Küttesüsteemide ehitamine peab algama konsultatsioonist asjatundjaga. Kui otsustatakse küttesüsteem renoveerida, algab protsess lähteülesandest, mille alusel tellitakse projekt. Projekt peab olema kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega ning ehitamiseks on vajalik ehitusluba.